LinkedIn<\/span><\/a><\/li><\/ul>\n\n\n\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Andres Ojari on arhitekt ja EKA Arhitektuuriteaduskonna professor. Alates 2017 aastast on ta sama teaduskonna dekaan.
\nAndres \u00f5ppis arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias, mille l\u00f5petas 1993.
\n1994 asutas ta koos Markus Kaasiku ja Ilmar Valduriga arhitektuurib\u00fcroo 3+1 arhitektid, mille koosseisus on Andres osalenud edukalt avalikel ja kutsutud arhitektuuriv\u00f5istlustel.
\nTuntumateks objektideks Eesti Suursaatkond Vilniuses, P\u00e4rnu Keskraamatukogu, Baltika kvartali 1.etapp (koost\u00f6\u00f6s Studio 3-ga) ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone p\u00fcsiekspositsioon.
\nLaialdast huvi on \u00e4ratanud nende eramajade seeria ja kortermaja Tallinnas, Koidula t\u00e4naval.
\n3+1 arhitektid on esinenud erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel ja n\u00e4itustel ning nende loomingut on publitseeritud laialdaselt.
\n3+1 arhitektid on auhinnatud mitmel korral Eesti Kultuurkapitali preemiaga ning nad on olnud 3 korral nomineeritud Mies van der Rohe \u00fcleeuroopalise arhitektuuripreemiale.<\/p>\n
Koos Markuse ja Ilmariga on nad \u00f5petanud ja juhendanud erinevaid stuudioid Eesti Kunstiakadeemias alates 1997 aastast. 2012-2017 kureeris ta arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistristuudiote t\u00f6\u00f6d ning juhendas koos Markus Kaasikuga stuudiot, mis tegeles \u00fchiskondliku hoone ja avaliku ruumi m\u00f5istega, linnaruumi transformatsioonide, mahaj\u00e4etud hoonete ja h\u00fcljatud maastike taaskasutamise potentsiaali rakendustega linnaruumi aktiveerimisel. Hetkel osaleb Andres Ojari EKA Arhitektuuriteaduskonna rahvusvahelise uurimisprojekti \u201cL\u00f5petamata linn\u201d t\u00f6\u00f6r\u00fchmas ning tema viimased linnaehituslikud uurimused on seotud suurte infrastruktuuriobjektide m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsiga Tallinna kontekstis.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1774,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[20],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/596"}],"collection":[{"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=596"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/596\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1773,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/596\/revisions\/1773"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1774"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=596"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=596"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/innovatsioonipesadest.tehnopol.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=596"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}